Silmud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
 
== Klassifikatsioon ==
1920ndatel arvasid bioloogid Kiaer ja Stensiö esimesena sellesse rühma rühmad ''[[Osteostraciluukilbilised]] ''Osteostraci'' ja ''[[Anaspidakilbitud]]'' ning silmlased, sest kõigil neil on üks selja-selgmine "sõõre" (lihtne ninaava), mida nüüd nimetatakse [[nasohüpofüsiaalava]]ks (Kiaer (1924), Stensiö (1927)). Nimi on pandud rühma ''Osteostraci'' kuuluvaluukilbiliste perekonna ''[[Cephalaspis]]'' ('peakilp') järgi. Selgroogsete süstemaatikas peeti [[lõuatu|lõuatuid]] [[lõugsuused|lõugsuustest]] eraldi olevaks klaadiks ning lõuatud jagunesid Stensiö järgi rühmadeks ''[[Pteraspidomorphi]]'' ([[pihklased]] ja ''[[Heterostracierikilbilised]] (''Heterostraci'') ja ''Cephalaspidomorphi'' (ühelt poolt silmulised ja ''Anaspida''kilbitud, teiselt poolt ''Osteostraci''luukilbilised).
 
Enamik paleontolooge nõustus, et ''Cephalaspidomorphi'' selles koosseisus on [[monofüleetiline rühm]], kuid mitte pihklaste kokkupanekuga rühmaga ''Heterostraci''weikilbilistega. Rühma ''Heterostraci''Erikilbilisi peeti 1970ndateni olevat suguluses pigem lõugsuustega, sest neil puuduvad rühmale ''Cephalaspidomorphi'' omased [[kohastumus]]ed ning neil on paarilised haistmiskapslid nagu lõugsuustel.
 
Pärast [[kladistika]] tekkimist avaldati rida uusi sugupuid. Kõik nad lähtusid sellest, et silmulised on kaotanud rea tunnuseid, sealhulgas paarilised uimed, välisskelett ja sensoorjoonekanalid. Gagnier (1993) avaldas esimese arvutiga saadud sugupuu, mis selle eelduse hülgas ning asetas kõik [[ostrakodermid]] (eksoskeletiga väljasurnud lõuatud) lähedamasse sugulusse lõugsuustega kui silmuliste ja pihklastega. Selle sugupuu järgi tuleb välja, et rühma ''Cephalaspidomorphi'' eristavaks tunnuseks peetud selgmine nasohüpofüsiaalava kas tekkis mitu korda või on selgroogsete ühine tunnus.
17. rida:
Enamik uurijaid peab nüüd [[lõuatud|lõuatuid]] [[parafüleetiline rühm|parafüleetiliseks rühmaks]], millest põlvnevad ka [[lõugsuused]]. Et lõugsuustel on silmudega ühiseid jooni, näiteks paarilised [[uimed]], siis võivad lõugsuused põlvneda just silmudest (''Cephalaspidomorphi'').
 
Mõned bioloogid<ref>näiteks {{cite book| author = Benton, Michael J. | year = 2004 | title = Vertebrate Palaeontology | edition = 3-тє| publisher = Blackwell Publishing | isbn = 0632056371/978-0632056378 | url = http://palaeo.gly.bris.ac.uk/benton/vertclass.html}}</ref>ei kasuta enam nimetust ''Cephalaspidomorphi'', sest rühmade ''Osteostraci''luukilbiliste ja ''Anaspida''kilbitute vahelised suhted on ebaselged ning ka sugulus silmlastega on vaidlustatud. Teised jälle arvavad sinna peale ''Osteostraci''luukilbiliste veel mõned viimasega ilmses suguluses olevad rühmad, nagu ''[[Galeaspidagaleaspiidid]] (''Galeaspida'') ja ''[[Pituriaspida]]'', mida 1920ndatel veel suurt ei tuntud.
 
[[Philippe Janvier]]' andmetel<ref>[http://tolweb.org/Vertebrata/14829 Selgroogsete süstemaatika saidil tolweb.org, autor Philippe Janvier]</ref> peetakse rühma ''Cephalaspidimorphi'' [[klaad]]iks, kuhu kuuluvad ''[[Arandaspida]]'', ''[[Astraspida]]'', ''[[Eriptychiida]]'' ja ''[[Heterostracierikilbilised]] (''Heterostraci'').
 
Kõige laiemas mõttes arvatakse sellesse rühma ''Cephalaspidomorphi'' väljasurnud rühmad ''[[Osteostraciluukilbilised]]'', ''[[Galeaspidagaleaspiidid]]'', ''[[Pituriaspida]]'' ja ''[[Anaspidakilbitud]]'' ning ''[[Hyperoartia]]'', kelle hulka kuuluvad ka praegu elavad [[silmulised]].
 
==Viited==
37. rida:
*[http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=159694 Sissekanne ITIS-e saidil]
*[http://tolweb.org/Vertebrata/14829 Sissekanne saidil tolweb.org]
*[http://www.palaeos.com/Vertebrates/Units/050Thelodonti/050.400.html#Cephalaspidomorphi Sissekanne saidil paleos.com] (''Cephalaspidomorphi'' alla arvatakse seal luukilbilised (''Osteostraci'') ja galeaspiidid (''Galeaspida'')).
 
[[ca:Cefalaspidomorf]]