Harilik jalakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: eo, lt, no, sv muutis: de |
P par |
||
12. rida:
| ordo = [[Roosilaadsed]] ''Rosales''
| familia = [[Jalakalised]] ''Ulmaceae''
| genus = [[Jalakas (perekond)|Jalakas]] ''Ulmus''
| species = '''Harilik jalakas'''
| binomial = ''Ulmus glabra''
28. rida:
*''Ulmus sukaczevii'' <small>Andronov</small>
}}
'''Harilik jalakas''' (''Ulmus glabra'') on [[jalakalised|jalakaliste]] sugukonda kuuluv suur [[lehtpuu]], Eestis pärismaine.
Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane [[künnapuu]]ga. Mõlemate puude oksad on looklevad, [[tüvi]] tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.
40. rida ⟶ 42. rida:
[[Kategooria:Jalakalised]]
[[Kategooria:Eesti
[[da:Skov-Elm]]
| |||