Toompea Väike linnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Toompea paelava edelajärsakule Mõõgavendade Ordu poolt 1229. aastal rajatud ja Taani poolt edasi ehitatud linnus, nn Toompea Väike linnus (ladina keeles ''... |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Toompea paelava edelajärsakule [[Mõõgavendade Ordu]] poolt 1229. aastal rajatud ja [[Taani]] poolt edasi ehitatud linnus, nn Toompea Väike linnus ([[ladina keel|ladina keeles]] ''castrum minus'') oli kastelli-tüüpi linnus. [[Jüriöö]] sündmuste tagajärjel 14. sajandi keskel läks see Saksa ordule.
Ordu rekonstrueeris selle aastatel 1350-60 trapetsikujulise põhiplaaniga [[konvendihoone]]ga linnuseks. Linnuse ida- ja lõunakülg kindlustati [[parhammüür]]iga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud [[vallikraav]]iga. Konvendihoone välisnurkades kõrgusid kaitsetornid [[Stür den Kerl]], [[Pilsticker]], [[Landskrone]] ja [[Pikk Hermann]]. Linnust kaitses vallivärav ja [[Roosikrantsi I|Roosikrantsi]] [[suurtükitorn]].
16. sajandi algusega lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng ja algas tema järkjärguline muutumine [[loss]]iks. 1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati barokse Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisel 18. sajandil. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.
Lõunapoolne ringmüür kujundati ümber 1930. aastatel. Konvendihoones tegutsenud [[vangla]] põles 1917. aastal, selle
Massiivset Väikest linnust täiendas [[Toompea eeslinnus|eeslinnus]] ([[ladina keel|ladina keeles]] ''cingele''), mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole, jätkus mööda reljeefi jälgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.
| |||