Galileo Galilei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
58. rida:
==
*[[1597]] leiutas Galilei '''[[termoskoop|termoskoobi]].''' See leiutis ei osutunud [[temperatuur]]i mõõtmisel eriti edukaks, sest [[näit]] sõltus suuresti [[õhurõhk|õhurõhust]].
*[[1597]] '''Geomeetriline ja militaarne kompass.''' Galilei pööras tähelepanu [[sõjakunst]]ile ja [[fortifikatsioon]]idele, samuti uuris ta [[suurtükikuul]]ide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda [[parabool]]set [[trajektoor]]i. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest [[joonlaud|joonlauast]] kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati [[suurtükk]]ide [[laskekaugus]]te arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks.
*Galilei ei olnud [[teleskoop|teleskoobi]] esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest [[1609]]. aastal kuulis, tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte [[lääts]]e ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud [[kujutis]]e asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] kaaslased, [[Linnutee]] koosnemise tähtedest, [[Veenus (planeet)|Veenuse]] faasid (analoogilised [[Kuu faasid]]ega) ning [[Kuu]] pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("[[Siderius nuncius]]", 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
{{pooleli}}
| |||