Kultuurisemiootika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
 
"Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotismi paratamatust. Selle distsipliini kujunemine muutis oluliselt traditsioonilisi kujutelmi semiootikast. Põhjalikult muutus ka arusaam teksti enda mõistest. Kui teksti varasemates määratlustes rõhutati teksti ühtset märgilist loomust, ta funktsioonide lahutamatut ühtsust mingis kultuurikontekstis või teksti teisi omadusi, siis mõeldi selle all kas eksplitsiitselt või implitsiitselt, et tekst on väljendumine mingis ühes keeles. Esimene mõra sellesse pealtnäha enesestmõistetavasse kujutlusse löödigi teksti mõiste käsitlemisel kultuurisemiootika aspektist. Nimelt avastati, et mingi antud teade, selleks et teda määratleda «tekstina», peab olema vähemalt kahekordselt kodeeritud. Nii näiteks «seadusena» defineeritav teade erineb kriminaalse juhtumi kirjeldusest sellega, et ta kuulub samaaegselt loomulikku ja juriidilisse keelde, moodustades esimeses erinevate tähendustega märkide ahela, teises aga ühtse tähendusega keerulise märgi."<ref>Lotman, Juri 1990. ''Kultuurisemiootika: Tekst – kirjandus – kultuur''. Tallinn: Olion, lk. 272–273. Esmalt ilmunud 1981.</ref>
 
==Kultuurisemiootika õpetamine==
Kultuurisemiootikat õpetatakse Eestis semiootika ja kultuuriteooria õppekava raames [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootika osakonnas]]. [[Tartu Ülikool]]is on kultuurisemiootika professoriks [[Peeter Torop]].
 
==Viited==