Galileo Galilei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kal (arutelu | kaastöö)
44. rida:
*Galilei ei olnud [[teleskoop|teleskoobi]] esmaleiutaja, kuid kohe kuid ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis, tegi ta endale ühe, ilma et oleks neist ühtki varem näinud ja teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte [[lääts]]e ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim mis tolleks ajaks üldse tehtud, see andis õigetpidi kujutuse ümber pööratud kujutise asemel. Galileil oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta: [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] kaaslased, [[Linnutee]] koosnemise tähtedest, [[Veenus (planeet)|Veenuse]] faasid (analoogilised [[Kuu_faasid]]ega) ning [[Kuu]] pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius" 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi, Kuu ebatasasused ei sobinud ette kujutusega taevase aine täiuslikkusest, Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi mille keskpunktis ei ole Maa ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
 
 
==Isiklikku==
Padova perioodil astus Galilei suhetesse Maria Gamba nimelise Veneziast pärit naisega. Nad ei abiellunud kunagi ega elanud isegi ühe katuse all, kui naine sünnitas Galileile kaks tütart (Virginia sündinud 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid 1613. kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnadeks. Poeg õnnestus aga Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta aredas edasi oma isa leiutisi.
 
==Taas Firenzes==