Erinevus lehekülje "Galileo Galilei" redaktsioonide vahel

Lisatud 2529 baiti ,  12 aasta eest
Galilei soovis pääseda aeg nõudvast õpetamise kohustusest ning tal õnnestuski 1610 aastal saada Toscana suurhertsogilt õukonna matemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koht ilma õpetamise kohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Paraku langeb siia perioodi ka konflikt kirikuga.
 
Aastal 1611 külastas Galilei Toscana teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaks ning pääses isegi paavst [[Paulus V]] audientsile. Galilei valiti Roomas "[[Accademia dei Lincei]]" liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. 1613. andiski akadeemia välja Galilei raamatukese [[Päikeseplekk|Päikeseplekkidest]], akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid Päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli [[jesuiit|jesuiidist]] [[astronoom]]i [[Christoph Scheiner]]iga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. Tegelikult polnud kumbki neist Päikeseplekkide esmaavastaja, esimesena märkas neid [[Madalmaad]]e astronoom [[Johannes Fabricius]].
 
Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline [[Koperniku maailmasüsteem]]i toetav avaldus. Ta tõi näitena ette Jupiteri satelliidid.
 
==Koperniku ideede hukkamõist Katoliku kiriku poolt==
{{vaata|Galilei afäär}}
1619 Galilei järgmise Rooma külastuse ajal moodustas paavst [[Paulus V]] komisjoni [[Kopernik]]u ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väär arusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ette kirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda.
 
==Komeediuuringud==
Aastal 1618 nähti kolme [[komeet]]i. Jesuiidi astronoomid tulid välja ideega, et komeedi [[orbiit]] on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seiskuohta ja pooled avaldasid teineteist vastastikku maha tegevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623. oma kuulsa „Il Saggiatore“ („Väärtuseproovija“), mida peetakse poleemilise kirjandus meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise poolest Galilei teaduse manifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat, et Galilei oponendid s.o jesuiidid peavad loodusfilosoofiat ilukirjanduseks aga Universumi raamatut ''„saab mõista ainult siis kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust, milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis.“''
 
Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud [[Urbanus VIII]], kes oli sellest aust meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale.
 
Galilei enda ideed komeetide kohta polnud jesuiitide omadest paremad. Ta pidas neid optilisteks nähtusteks.
 
{{pooleli}}
352

muudatust