Erinevus lehekülje "Wilhelm Fürstenberg" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Johann Wilhelm Fürstenberg''' (umbes [[1500]] – [[1568]]) oli eelviimane [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu meister|meistermaameister]] [[1557]]–[[1559]].
 
Wilhelmi vanemateks olid Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärines [[Neheim]]ist. Liivi ordusse astus ta ilmselt juba noorelt ning saabus [[1510. aastad|1510. aastatel]] Liivimaale. [[1523]]. aastal oli ta [[Aizkraukle]]s (''Ascheraden'') majandusametnik (''Schenk'') ja [[1524]]–[[1535]] samas linnusepealik (''Hauskomtur'').
Fürstenberg tuli [[Liivimaa]]le [[1520. aastad|1520. aastatel]] ning oli aastatel [[1554]]–[[1557]] [[Viljandi]] [[Viljandi komtuur|komtuur]]. Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid [[koadjuutorivaenus]]e ajal ning olnud sunnitud alla kirjutama [[Posvoli lepe|Posvoli leppele]].
 
Fürstenberg tuliAastatel [[Liivimaa1535]]le [[1520. aastad|1520. aastatel1554]] ning oli aastatelFürstenberg [[1554Dünaburgi komtuur]], olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt [[1557Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]], siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka [[Viljandikoadjuutorivaenus]]. Selle ajal sai Fürstenbergist aga juba [[Viljandi komtuur|komtuur]] (1554–[[1557]]). Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid [[koadjuutorivaenus]]ekoadjuutorivaenuse ajal ning olnud sunnitud alla kirjutama [[Posvoli lepeleping|Posvoli leppele]].
Fürstenbergi ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
 
Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
 
Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest [[1560]]. aastal piirasid [[Viljandi]] sisse venelased ning ehkki Fürstenbergi juhtimisel suutis kindlus neile edukalt vastu panna, langes see palgata jäänud [[palgasõdur]]ite reetmise tõttu venelaste kätte. Fürstenberg ise viidi Venemaale vangi ning [[Ivan Julm]] olevat temast hiljem soovinud teha Liivimaa asevalitsejat, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses [[1568]]. aastal.