Kahetiivalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: en:Fly
algust
20. rida:
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Kahetiivalised''' (''Diptera'') on väga suur, kõigil mandritel levinud [[putukad|putukarühm]]. Praegu on teada üle 125 tuhande000 liigi. Pole kahtlust, et see arv suureneb tulevikus tunduvalt. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid tegelikult peaks neid siin elama vähemalt 4500 liiki.
 
Sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi.
Selts jagatakse kaheks [[alamselts]]iks:
 
== Süstemaatika ==
Varem jagati kahetiivalised kolmeks alamseltsiks: sääselised (''Nematocera''), [[sirgõmbelised]] (''Orhorrhapha'') ja [[kaarõmbelised]] (''Cyclorrapha'').
 
SeltsTänapäeval jagatakse selts kaheks [[alamselts]]iks:
*[[sääselised]] (''Nematocera'')
*[[kärbselised]] (''Brachycera'').
 
== Morfoloogia ==
Sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi.
 
Kehakujult on kahetiivalised mitmekesised. Välimuse järgi saab kahetiivalisi jagada sääskedeks ja kärbesteks, kuid on teada sääski, kes esmapilgul meenutavad pigem kärbest, ja vastupidi. Parasiitsete loomade seas leidub ka selliseid, keda esimese pilgu põhjal ei julgekski kahetiivalisteks pidada.
 
42. rida ⟶ 46. rida:
'''[[Tagakeha]]''' koosneb sääselistel 7 või 8 lülist ja alamatel kärbselistel ning kõrgematel kärbselistel 4 lülist. Põhiliselt on olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha (sääsed) ning jässakas tagakeha (kärbsed). Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade või harjastega, kuid kunagi ei ole sabaniiti ega urujätkeid.
 
[[Kategooria:Kahetiivalised| ]]
[[Kategooria:Putukad]]
[[Kategooria:Kahetiivalised]]
 
[[zh-min-nan:Hô͘-sîn]]