Biosemiootika: erinevus redaktsioonide vahel

[[Molekulaarbioloogia]], [[kognitiivne etoloogia]], [[tunnetusteadus]], [[robootika]], [[neurobioloogia]] jt teadusharud tegelevad erinevate tasandite informatsiooniprotsessidega, aidates stiihiliselt [[biosemioos]]i (biosüsteemides esineva märkide aktiivsuse) tundmaõppimisele. Biosemiootika ise aga ei ole veel konkreetne distsiplinaarne uurimisprogramm, vaid üldine arusaam vajadusest uurida märgi rolli eluprotsessides ja katsed tulemusi koondada, et rajada bioloogiale semiootiline alus. Ta võib aidata jagu saada [[vaimufilosoofia]]s ikka veel kummitava [[Descartesi dualism]]i mõnest vormist. Kirjeldades [[keha (bioloogia)|keha]] ja [[vaim (mens)|vaim]]u vahelist järjepidevust, võib biosemiootika ka aidata mõista, kuidas inimese "vaim" võib naturalistlikus mõttes emergentselt ilmuda algelisematest loomse "teadmise" protsessides.

 

 

Nagu igale bioloogiatraditsioonile, on ka biosemiootikale iseloomulik, milliseid küsimusi selles peetakse bioloogia alusküsimusteks. Biosemiootika lisab mittesemiootilistele küsimustele semiootilised küsimused, et mõlemat lähenemist kasutades elu täielikumalt mõista. Biosemiootilised küsimused eristavad semiootilist bioloogiat mittesemiootilisest ([[reduktsionism|reduktsionistlikust]] ja [[füsikalism|füsikalistlikust]] bioloogiast; ühtlasi on need küsimused, mida biosemiootik oma [[juhtumiuuring]]utes peaks esitama, ning küsimused, mis on biosemiootikas alles vastamata.

 

{{pooleli}}