Alates [[1925]]. aastast oli Afganistan [[konstitutsiooniline monarhia]].
[[17. juuli]]l [[1973]] kehtestati [[vabariik]], mille presidendiks sai [[MohammedMoḩammad DaudDā'ūd KhanKhān]](, kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal). [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal sai Afganistanist [[asendussõda|asendussõja]] (vaata [[Afganistani sõda]]) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest ([[padišahh]] oli [[eksiil]]is) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja [[kommunistid]]. Külma sõja haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] [[1979]] Afganistani oma väed ning pani vabariigi presidendist Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmal]]i. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid [[14. veebruar]]il [[1989]]. Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi [[Pakistan]]ist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu kinnitasid killustunud maal kanda ja kehtestasid [[1996]] lõpuks [[Taliban]]i süsteemi.
Pärast [[üheteistkümnes september|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteemi kukutamist ning seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qaida]] ja selle juhi [[Osama Bin Laden]]i purustamist massiivsete [[õhurünnak]]utega.
