Harilik jalakas: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
Eesti metsades on jalakas jäänud harvaks, kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev. Jalaka [[niin]]est on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad [[juuni]]s, ilmuvad [[idand]]id alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud.
 
Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab [[Saaremaa]]l [[Vanalõve]] külas Pauli talu juuesjuures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja