Harilik jalakas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 89 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
(värvuse parameeter ei ole ainult värv)
Resümee puudub
*''Ulmus sukaczevii'' <small>Andronov</small>
}}
'''Harilik jalakas''' ([[ladina keel]]es ''Ulmus glabra'') on [[jalakalised|jalakaliste]] sugukonda kuuluv suur [[lehtpuu]]. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane [[künnapuu]]ga. Mõlemate puude oksad on looklevad, [[tüvi]] tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neil heaneid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb suur osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsu küljes ja suurerootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui teistel jalakaliikidelkünnapuul.
 
Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.
 
Eesti metsades harilikkuon jalakatjalaka agajäänud enam eriti ei leiaharvaks, kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga heade omadustega ja sitkem ja raskem kui künnapuu omatugev. Jalaka koore alumisest osast, niinest,[[niin]]est on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad [[juuni]]s, siis noored puud ilmuvad [[idand]]id alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud.
 
Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab [[Saaremaa]]l [[Väike Lõve]] külas Pauli talu juues ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.
Anonüümne kasutaja