Soontagana maalinn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P endisteb>endiste |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Soontagana maalinn''' ([[10. sajand|10.]]–[[12. sajand]]) paikneb [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Pärnumaa]]l suure [[Avaste soo]] lõunapoolses osas (alates 1981. aastast (uuendatud 2003) on siin 5226 ha suurune [[Avaste looduskaitseala]]).
Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Siit pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maalmasõjani. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud.
Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. [[Läti Henrik]]u [[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]] mainitakse seda korduvalt [[Soontagana|Soontagana kihelkonna]] keskusena, mida sakslased piirasid juba [[1210]]. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. [[1215]]. ja [[1216]]. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles [[1226]]. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks.
| |||