Biokütus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Erinevalt [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] kasutamisest ei too biokütused [[biosfäär]]i [[aineringe]]sse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb [[süsihappegaas]], mis äsja oli ta enda kasvamisel [[atmosfäär]]ist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris.
Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike:
*bioetanool – biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool;
*biodiislikütus –taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester;
*biogaas – puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile;
*biometanool – biomassist toodetud metanool;
*biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter;
*bio-ETBE – bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%;
*bio-MTBE – biometanooli baasil toodetud metüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36%;
*sünteetiline biokütus – biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või nende segud;
*biovesinik - biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik;
*puhas taimeõli – õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli.
Eesti Vabariigi Alkoholi-, tubaka-, ja kütuseaktsiisi seaduse § 19 lõikes 14 määratletakse biokütus läbi kaupade nomenklatuurikoodide.
==Vaata ka==
| |||