Julianus (keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sk:Iulianus Apostata
PResümee puudub
3. rida:
'''Julianus Apostata''' [keisrinimi '''Dominus Noster Flavius Claudius ''Iulianus'' Nobilissimus Caesar''' (355–361) ja '''Dominus Noster Flavius Claudius ''Iulianus Augustus''''' (361–363)] (ka '''Julianus Usutaganeja'''; sünninimi '''Flavius Claudius Julianus'''; [[332]] [[Konstantinoopol]] – [[26. juuni]] [[363]] [[Ktesiphon]]i lähedal) oli [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] aastast [[361]] kuni surmani.
 
Ta oli üks esimesi [[Vana-Rooma]] [[keisrVana-Rooma keiser|keisreid]]eid, kes oli saanud range [[kristlik kasvatus|kristliku kasvatuse]], ja viimane, kes püüdis [[riik]]i valitseda [[antiik|antiigi]] [[tava]]de järgi. Sellest sai ta hüüdnime Apostata ([[kreeka keel]]es 'taganeja'). Ka on teda nagu [[Marcus Aurelius]]tki nimetatud [[filosoof]]iks keisritroonil.
 
Ta oli ka edukas väejuht, kuid innustatuna [[Aleksander Suur]]e tegudest alustas aastal 363 [[sõda]] [[Pärsia]] vastu, lükkas tagasi soodsa rahupakkumise ja jätkas sõda, kuid ei suutnud vallutada Pärsia pealinna [[Ktesiphon]]i. Ta hukkus ratsaväepiigi torkest. Võimalik, et ta reedeti mõne [[kristlane|kristlasest]] [[sõdur]]i poolt. [[Legend]]i järgi hüüdis ta enne oma surma: "''Vicisti, Galilaee''", tõlkes 'Võitsid, Galilealane'. Julianus kutsus oma keelepruugis kristlasi galilealasteks. [[Keskaeg]]setes allikates on väidetud, et tegemist oli taevaste jõudude sekkumisega.