Õigusliku järjepidevuse põhimõte: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Õigusliku järjepidevuse põhimõte''' ehk '''kontinuiteet''' on [[Ajalugu|ajalooteaduses]] kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust [[kultuur]]ilistes, [[keel]]elistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. Peamiselt on õigusliku järjepidevuse põhimõtet kasutatud [[riigiõigus]]e kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks erineva seaduandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti [[1992]]. aasta [[28. juuni]] [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], mis põhines [[Vaikiv ajastu|1938]] aastal vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusel]].
== Eesti ajaloo tõlgendamisest ==
[[Jüri Uluots]] väitis, et "Eesti riik ei tekkinud 1918. aastal tühjale kohale. Selle juured ulatusid [[muinas-Eesti]] riiklikku korralduse, mis tollaste eesti juhtide poolt sõlmitud lepingute kaudu kandusid üle mitmete vaheetappide üle XX sajandisse, realiseerudes siin Eesti iseseisvuse välja kuulutamises või õigemini taastamises. Seda teoreetilist ning algselt ajalukku suunatud kontseptsiooni kasutades põhjendas ta 1941. aasta memorandumis Saksa võimudele vajadust moodustada uus Eesti valitsus “kontinuiteediprintsiibi” kohaselt. Ning kuigi Saksa võimud Uluotsa memorandumi tähelepanuta jätsid, alustas Uluots 1944. aasta kevadest “õigusliku järjepidevuse” alusel riiklike institutsioonide moodustamist ja käivitamist" <ref>[http://195.250.160.49/viewdoc/654826051EC0F7F6C2256F950053E5BD Jüri Uluots ja õiguslik järjepidevus.] Mart Laar</ref>
Uluotsa teene on baltisakslaste (näiteks [[Carl Schirren]]) õigusajaloo jätkamine.
Õigusliku järjepidevuse ideed on kasutatud ka hiljem. Näiteks väitis nii [[Arnold Rüütel]] 2002 aastal: "See põhimõte oli suunav ja mõtlemist korrastav kaaslane nii iseseisvuse taastamisel, põhiseaduse vastuvõtmisele eelnenud õigusaktide loomisel kui ka Põhiseaduse Assambleele esitatud eelnõudes. Õiguslik järjepidevus ei tähenda üksnes kahe eraldatud õigussüsteemi käsitlemist ühtse tervikuna, vaid on ka kehtiva õiguskorra õiguspärane arendamine" <ref>[http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito12/artiklid/12narits.htm Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni] [[Raul Narits]]</ref>
14. rida ⟶ 16. rida:
<references/>
== Kirjandus ==
*Jüri Uluots. “Seaduse sünd”. Koostanud [[Hando
*[http://www.vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=2B935A88-C78D-44A9-8A14-5A67643FFE1C&m=2&y=2002 President tõlgendab ajalugu] [[Jüri Leesment]]
*[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1993/5/29071.SUM.php Kontinuiteet ja actus contrarius printsiip]. [[Raul Narits]] (1993). Juridica.
*[http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/16/anu_kannike.htm Kontinuiteet ja katkestus: privaatsfääri loomine Nõukogude Eestis] [[Anu Kannike]] (2005). Tartu Ülikooli Kirjastus
*[http://www.martens.ee/file.php?10615 Mõtteid ja meenutusi Eesti Vabariigi kontinuiteedist 15 aastat tagasi] [[Heiki Lindpere]] Acta Societatis Martensis (2005) lk 241–244 (pdf)
[[de:Kontinuitätstheorie (Geschichtswissenschaft)]]
[[Kategooria:Ajalugu]]
| |||