Redaktsioon: 9. juuni 2008, kell 01:27 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuni 2008, kell 01:03 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on [[klaas]]plaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed, mis on praktiliselt läbipaistmatud. Vagude vaheline kahjustamata klaasipind moodustab aga perioodilise pilude süsteemi, mis lahutab liitvalguse [[spekter\|spektriks]]. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks. Lihtsamatel klaasplaadist koosnevatel difraktsioonivõredel on tavaliselt kuni 100 joont millimeetri kohta. Tööstuslikult toodetud difraktsioonivõredel võib aga olla kuni 2400 pilu/mm. Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust [[lainepikkus]][[]]e ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad [[spektrijoon]]ed on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv, seda suurem on tema lahutusvõime.▼ ▲Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust [[lainepikkus~~]][[~~]]e ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad [[spektrijoon]]ed on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv, seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas [[spektromeeter\|spektromeetrites]] ja [[monokromaator]]ites. ~~{{pooleli}}~~ [[Kategooria:Füüsika]]

Difraktsioonivõre: erinevus redaktsioonide vahel