'''Difraktsioonivõre''' on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub [[valgus]]e või muu [[kiirgus]]e [[difraktsioon]].
Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat[[klaas]]plaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed laiusega b, mis on praktiliselt läbipaistmatud. KahjustamataVagude kohtivaheline laiusegakahjustamata aklaasipind läbibmoodustab aga valgusperioodilise japilude nadsüsteemi, moodustavadmis perioodiliselahutab piludeliitvalguse süsteemi[[spekter|spektriks]]. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks.
Järelikult difraktsioonivõre toimib spektraalriistana, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks.
Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga mα muutust mdα lainepikkuse[[lainepikkus]][[]]e ühiku kohta:. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad [[spektrijoon]]ed on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv, seda suurem on tema λαddDm=lahutusvõime.▼
Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas [[spektromeeter|spektromeetrites]] ja [[monokromaator]]ites.
{{pooleli}}
▲Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga mα muutust mdα lainepikkuse ühiku kohta: λαddDm=.
