Redaktsioon: 4. oktoober 2007, kell 21:40 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2008, kell 16:36 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 900 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Balti Energiajaam kuju.JPG\|thumb\|320px\|[[Skulptuur "Energia"]] paigutati oma kohale, Balti Elektrijaama kõrvale, [[1981]]. aastal. Teose autoriks on [[Riho Kuld]].]] '''Balti soojuselektrijaam''' (lühendatult '''Balti SEJ''', ametlik nimi '''Balti Elektrijaam''') on 100-protsendiliselt ettevõttele [[Eesti Energia]] kuuluva aktsiaseltsi [[Narva Elektrijaamad]] osa. Ta on suuruselt teine [[põlevkivi]]l töötav ~~teine suuruselt~~ [[soojuselektrijaam]] [[Eesti]]s, viie kilomeetri kaugusel [[Narva]]st. == Ajalugu == 6. rida: [[1956]]. aastal alustati Balti Elektrijaama ehitusega. [[30. detsember\|30. detsembril]] [[1959]] käivitati esimene [[katel]] ja [[turbiin]]. [[1962]]. aastal alustati [[põlevkivituhk\|põlevkivituha]] müüki tarbijatele. [[1966]]. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga. Elektrijaama ~~ehitat~~ehitati kokku neljas ehitusjärgus. Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vasturõhuturbiini. Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW. [[Pilt:Balti Energiajaam korstnad.JPG\|thumb\|220px\|Legendi kohaselt ehitati Balti Elektrijaama korstnad algul plaanitust kõrgemaks, kuna nende ehitamise ajal toodi kohale liiga palju ehitusmaterjali ja seda ei tahetud hakata enam tagasi viima.<br>Algselt oli korstnaid kokku kuus, millest kaks viimastenapüstitatut on ka umbes 30 meetrit kõrgemad. Pildil on aga näha viis korstent ja peagi jääb järgi ainult kaks, kuna vanemad korstnad lammutatakse.]] Ajavahemikus [[1. aprill]] [[2002]] kuni [[9. mai]] [[2005]] toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille käigus paigaldati 2 uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi. Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku [[30. mai]]l. 12. rida: === Vanade seadmete kasutuseltvõtmine === Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus ~~1959-1963~~1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat. Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis on otsustatud demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni. 44. rida: *[http://www.postimees.ee/081105/esileht/majandus/182324.php Postimees. Korstnarida jääb põlevkivielektri ajalukku] [[Kategooria:Soojuselektrijaamad]] [[Kategooria:Eesti elektrijaamad]] [[Kategooria:Narva]]

Balti soojuselektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel