Albert Suerbeer: erinevus redaktsioonide vahel

[[1245]]. aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)|Christoph]] ja paavst rajas uue, Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna, mille etteotsa ta määras Alberti. [[1246]] lahkus too [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas. Peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastu. Alles [[1253]]. aastal, kui viimane suri, sai Albert lõpuks ka Riia valitsejaks. Peapiiskopi ilmalike võimu alaks said endised Riia ja Semgallia piiskopkonnad, vaimulik võim oli tal aga Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Preisimaa piiskopkondade üle. Lübecki piiskopi kohast pidi ta aga loobuma. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime.