Albert Suerbeer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Uus lehekülg: '''Albert II Suerbeer''' (12. sajandi lõpp – 1273) oli esimene Riia peapiiskop. Kui Riia piiskop Albert von Buxhövden 1229. aastal suri, nimetas [[Bremeni pea...
 
Resümee puudub
1. rida:
'''Albert II Suerbeer''' ([[12. sajand]]i lõpp – [[1273]]) oli esimene [[Riia peapiiskop]].
 
Kui Riia piiskop [[Albert von Buxhövden]] [[1229]]. aastal suri, nimetas [[Bremeni peapiiskop]] Albert Suerbeeri tema järglaseks, kuid Riia toomkapiitel valis piiskopiks hoopis [[Nicolaus von Nauen]]i. SuerbeeriTema vastu oli ka [[SaksaMõõgavendade ordu]] ning ehkki tateda omastoetas osaliselt ka [[paavst]]i toetust, pidi ta Riia piiskopitoolist siiski loobuma. Selle asemel sai ta [[1240]]. aastal [[Armagh]]' peapiiskopiks. [[1246]]Seal lahkustekkisid tatal vastuolud aga [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopiks ningkohalike Eestipiiskoppidega, Liivimaakes jaei Preisimaasoovinud peapiiskopiks,teda lisaksnäha selleleIirimaa sai tast ka paavsti legaatkõrgeima Põhja-Euroopasvaimulikuna. [[1253]]. aastal, kui Riia piiskop Nauen suri, sai Suerbeer lõpuks ka Riia isandaks. Tema ametinimetuseks sai Riia peapiiskop ning talle allutati Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Preisimaa piiskopkonnad.
 
[[1245]]. aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)|Christoph]] ja paavst rajas uue, Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna, mille etteotsa ta määras Alberti. [[1246]] lahkus too [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas. Peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastu. Alles [[1253]]. aastal, kui viimane suri, sai Albert lõpuks ka Riia valitsejaks. Peapiiskopi ilmalike võimu alaks said endised Riia ja Semgallia piiskopkonnad, vaimulik võim oli tal aga Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Preisimaa piiskopkondade üle. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime.
 
Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt [[Liivi ordu]]ga, sest ta püüdis tollele peale suruda kuulekusvannet ehk teda teha enda vasalliks. Selleks kutsus ta Riiga foogtiks mõjuka krahv Gunzelini, kuid ordu protestide tõttu pidi too peagi lahkuma. Otseseks sõjategevuseks Alberti ajal siiski ei läinud, ordu ja peapiiskopi vahel püsis habras võimutasakaal.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nicolaus von Nauen]] <br>(oli Riia piiskop)|nimi=[[Riia peapiiskop]]|aeg=[[1253]]/[[1255]]–[[1273]]|järgnev=[[Johann von Lunen]]}}
{{lõpp}}
 
[[Kategooria:Riia peapiiskopid|Suerbeer, Albert]]
[[Kategooria:Surnud 1273|Suerbeer, Albert]]