Maavara: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
Seega ei loe me maavaraks näiteks [[Eesti]] maapõues leiduvat [[rauamaak]]i, sest selle [[maardla]] sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures [[majandus]]likult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loe me maavaraks ka [[sooraud]]a, millest meie esivanemad kuni [[18. sajand]]ini [[raud]]a sulatasid.
 
Eesti on maavaradesuhteliselt rikas ainete poolest, suhteliseltmis rikasvõivad tulevikus saada maavaraks. Meie maapõues leidub arvatavasti [[kuld]]a, [[molübdeen]]i, [[plaatina]], [[vanaadium]]i ja [[strontsium]]i. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka [[diktüoneemaargilliit]] ja [[uraan]]. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda [[nafta]]t. Põhja-Eesti maapõues on [[maagaas]]i.
 
Olulisimad Eesti maavarad on [[kukersiit]] (põlevkivi) ja [[fosforiit]]. Peale nende on Eesti maavaradeks: [[savi]], [[liiv]], [[kruus]], karbonaatkivimid ([[lubjakivi]] ja [[dolomiit]]), [[turvas]], [[ravimuda]] ja [[mineraalvesi]].