'''Bernhard II Lippest''' (''Bernhard zur Lippe''; umbes [[1140]] – [[aprill]] [[1224]]) oli Lippe isand aastatel [[1168]]–[[1196]] ja Semgallia piiskop [[1218]]–[[1224]].
Bernhard sündis [[Lipperode]] linnuses. TaEsialgu olitaheti temast ilmselt koolitada vaimulikku, kuid oma vanema venna surma järel sai tast Lippe pärija. [[1163]]. aasta paiku lõi Saksi hertsog ja tema [[senjöör]] [[Heinrich Lõvi]] ta rüütliks. Bernhardist sai Heinrichi silmapaistavamaid väejuhte lääneslaavlaste[[Saksi vastastessõda|Saksi sõdadessõjas]]. VanemasKui eastoo [[1180]]. aastal riigivande alla pandi, läks Bernhard temaga arvatavasti koos Inglismaale eksiili. [[1184]]. aastal naasis ta koju ning asutas [[tsistertslased|tsistertslastele]] Marienfeldi kloostri. Järgnevatel aastatel rajas ta ka kaks linna, [[Lippstadt]]i ja [[Lemgo]]. Kui ta abikaasa [[1196]]. aastal suri, loobus ta ilmalikust võimust ningoma läkspoja [[tsistertslasedHermann II (Lippe)|tsistertslasteHermanni]] kasuks ning läks Marienfeldi kloostrisse mungaks. Teda olevat vahetult enne seda tabanud ka raske haigus, millest ta pärast mungaks pühitsemist aga kohe paranenud. [[1210]]. aasta paiku tuli ta [[Liivimaa]]le, kus temast sai [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]. Temast sai ka üks [[piiskop albert]]i lähemaid kaastäöötajaidkaastöötajaid, seda nii vaimuliku ja ilmalikuiilmaliku võimu kui ka vägede juhtimisesõjanduse alal. [[1218]]. nimetas Albert ta Semgallia piiskopiks. Ta suri 1224. aasta aprilli lõpus, veidi enne sed, kui sakslased asusid [[Tartu]]-vastasele sõjaretkele.
