Origenes: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
47. rida:
Umbes aastal 231 lahkus Origenes Aleksandriast põhjusega, et kohtuda [[Ateena|Ateenas]] ühe [[hereetik|hereetikuga]]. Kreekasse minnes tegi ta aga kummalise ringi ja külastas Kaisareas oma Palestiina sõpru, Theoctistust ja Alexandrit Jeruusalemmast. Väidetavalt pühitses tema viisidi ajal Kaisarea peapiiskop Theoctistus piiskop Alexander Jeruusalemmast nõusolekul Origenese [[preester|preestriseisusesse]]. Selle teo täpsed põhjused ei ole päris selged. Arvatakse, et kaks piiskoppi võisid lihtsalt leida, et Origenes on seda au, mis preestriks olemine kaasa tõi, väärt. Samas võis see olla ka vastus Demetriuse varasemale protestile, et ilmalikud õpetlased ei tohiks pidada kogudusele jutluseid.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 18-19</ref>
 
Igatahes nüüd, kui värske preester oli teel Ateenasse, jõudsid uudised tema ordineerimisest Aleksandriasse ning põhjustasid Demetriuses, kellele Origenes tegelikult allus, suurt viha. Veel suuremat viha tõid hiljem kaasa kuuldused Origenese vestlusest hereetikuga, kelle pärast ta Ateenasse sõitnud oli. Nimelt olid nad vestelnud teemadel, mis puudutasid Isa ja Poja ühtsust ning saatana lunastamist. Hereetik, [[Candidus|Candidus]], väitis, et saatanal on väga kuri loomus, mida ei saa keegi kunagi päästa. Origenes vastas sellele, et saatana kuri loomus ja see, et ta on hukule määratud, ei ole tingitud mitte ta olemusest (substance), vaid ta on langenud tänu enda tahtele ja seetõttu saab teda hukatusest päästa. Candidus tõlgendas asja nii justkui oleks Origenes väitnud, et saatanal on loomus, mis tuleb päästa või lunastada.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 20-21</ref>
 
Kui Origenes Aleksandriasse tagasi jõudis, kutsus Demetrius kokku kirikukogu, et otsustada ta saatuse üle. Kuna Origenes oli ordineeritud väljaspool Aleksandriat, siis otsustati, et tal tuleb Aleksandriast lahkuda ja et ta ei tohi seal enam elada ega õpetada. Demetriust see otsus üksi ei rahuldanud ja ta kuulutas koos teiste Egiptuse piiskoppidega Origenese preestriseisusest ilmajäetuks ja tõi avalikkuse ette ka selle, et Origenes oli end kastreerinud, mis tol ajal keelatud oli. Otsus Origenes preestriseisusest ilma jätta leidis kinnitamist ka [[senat|Rooma senati]] poolt ja see kuulutati kehtivaks kogu maailmas, kuid nelja erandiga: [[Palestiina|Palestiina]], Araabia, [[Foiniikia|Foiniikia]] ja [[Ahhaia|Ahhaia]] (Kreeka). Nendes kohtades Origenes oma elu teise poole veetiski.<ref name="kakskolm">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 23</ref>