Redaktsioon: 31. mai 2008, kell 15:33 redigeeri Myst1~etwiki (arutelu \| kaastöö) 12 muudatust →‎Origenes Aleksandrias ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2008, kell 15:34 redigeeri eemalda Myst1~etwiki (arutelu \| kaastöö) 12 muudatust →‎Origenes Aleksandrias Uuem muudatus →
29. rida: Origenes elas väga [[askees\|askeetlikku]] elu. Eusebios kirjutab, et ta võttis [[evangeelium\|evangeeliumi]] ettekirjutusi nii tõsiselt, et “sooritas teo, mis andis tõestust kogenematust ja noorest südamest, kuid samas usust ja enesekontrollist.” Origenes võttis nimelt sõna-sõnalt Mt 19,12, kus on öeldud järgmiselt: “On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!" ja kohitses ennast ise. Huvitav on see, et Origenes, keda on peetud “allegooria printsiks”, võttis sõna-sõnalt salmi, mida varasem traditsioon mõistis tavaliselt allegooriliselt.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 8-9</ref> Oma mahukaid teoseid hakkas Origenes võrdlemisi hilja kirjutama, vahemikus 215-220 a. See on seotud ühe rikka mehega, ~~[[Ambrosius\|~~Ambrosiusega]], kes oli kirikust ära pöördunud ja intellektuaalse [[Valentinuse sekt\|Valentinuse sektiga]] liitunud, sest väidetavalt ta ei leidnud kirikust mõttele piisavalt toitu. Kui Origenes ta kiriku juurde tagasi tõi, siis nõudis ta Origeneselt seda, mida ta eelnevalt polnud leidnud. Ambrosius andis oma varanduse Origenese teenistusse, võimaldades talle sekretariaati ja kirjastuse seitsme stenograafiga, kes kordamööda ta dikteeritut kirja panid. Samuti sai ta käsikirjade kopeerija ja kalligraafid. Mees avaldas oma innukusega Origenesele nii kõva survet, et viimane kutsus teda irooniaga Jumala kupjaks.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 13</ref> Origenese kirjanduslike tööde peamiseks eesmärgiks oligi tagada kristlastele, kes tulid lagedale intellektuaalsete probleemidega, Pühakirjaga kooskõlas olevad vastused, et nad ei läheks neid [[gnostitsism\|gnostilistest]] sektidest otsima.<ref>Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk. 14</ref>

Origenes: erinevus redaktsioonide vahel