Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Keskmine paloliitikum''' ehk '''keskpaleoliitikum''' on [[paleoliitikum]]i teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).
 
[[Kliima]] muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas [[korilus]]e osatähtsust ja rohkem peeti jahti [[suuruluk]]itele ([[|põhjapõder|põhjapõdrad]], koopakarud[[koopakaru]]d, [[mammutidmammut]]id). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.
 
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus [[1856]]. aastal [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier' kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloog]]id ja [[geneetik]]ud on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.
39 544

muudatust