'''Eberhard von MonnheimMonheim''' (umbes [[1275]] – pärast [[1346]]) oli [[Liivimaa ordumeister]] [[1328]]–[[1340]].
Enne ordumeistriks pühitsemist oli ta [[1313]]–[[1314]] [[Ventspils]]i (Vindavi, Windau) [[komtuur]] ja 1314–1328 [[Kuldīga]] (Goldingeni) [[komtuur]]. [[25. mai]]l 1328 valiti ta ordumeistriks.
Varsti pärast MonnheimiMonheimi saamist ordumeistriks hakkas [[Riia]] linn mässama ordumeistri vastu ning 23. juunil 1328 põletasid riialased [[Daugavgrīva]] (Dünamünde) aleviku. Riialased pöördusid abi saamiseks [[Leedu suurvürstiriik|leedulaste]] poole, kes [[1329]]. aasta septembris korraldasid sõjakäigu, mis ulatus [[Paistu|Paistuni]]. Peale leedukate tagasipöördumist asus von MonnheimMonheim septembris piirama Riia linna. Pärast pikka piiramist alistus Riia linn [[17. märts]]il [[1330]] ordumeistrile. Alistumise märgiks pidi linn ühest kohast müüri maha kiskuma. Peale seda lasi ordumeister Riia kõrvale ehitada [[ordulinnus]]e.
[[1331]]. aastal rüüstas ordumeisterEberhard von Monheim [[Aukštaitia]]t ning suurt osa [[Žemaitia]]st. Eberhard von MonnheimTa kordas rüüsteretke [[1335]]. aastal. Samal aastal rüüstas ta [[Polotski vürstiriik]]i.
Aastal [[1339]] kindlustas ta [[Tervete linnus]]t ning rüüstas uuesti Žemaitiat.
[[1340]]. aastal ebaõnnestus pakase tõttu tema järjekordne sõjakäik [[Leedu]]maale pakase tõttu-sõjakäik ning [[24. juuni]]l 1340 loobus ta ordumeistri ametist. Peale seda lahkus ta Liivimaalt ja läks [[Köln|Kölni]] Püha Katariina komtuuriks.
