Aufbau printsiip: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uxb (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Uxb (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
'''Aufbau printsiip''' ütleb, et [[orbitaal|orbitaalid]]id hakkavad [[elektron|elektronidega]]idega täituma alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasutatakse (koos [[Hund’i reegel|Hund’i reegli]] ja [[Pauli printsiip|Pauli printsiibiga]]) selleks, et määrata [[aatom|aatomi]]i, [[ioon|iooni]]i või [[molekul|molekuli]]i [[elektronkonfiguratsioon|elektronkonfiguratsiooni]]i.
 
Aatomite korral hakkavad nende [[alakiht|alakihid]] täituma (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.
7. rida:
 
==Erandid:==
On aga ka [[element|elemente]]e, mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad [[perioodilisustabel|perioodilisustabeli]]i d-plokis. Põhjus, miks see nii on, seisneb selles, et poolikult- (5 elektroniga) ja täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihis elektroni hoidmiseks kulub aatomil vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihis hoidmiseks.