Redaktsioon: 6. mai 2008, kell 22:55 redigeeri 85.89.34.171 (arutelu) →‎Sisu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. mai 2008, kell 20:00 redigeeri eemalda 90.190.23.233 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: == Sisu== Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - [[Vanapagan]], [[Katk]], [[Halltõbi]], [[kratt\|kratid]], tondid, [[libahunt\|libahundid]] jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. ~~Romaan räägib eestlaste raskest elust ja olust novembrikuu 30 päeva vältel. Talurahva vaesus paneb nad varastama mõisast ning ära ei öelda ka oma ligimese riisumisest.~~ ~~Talurahvas otsib alatihti abi [[rehepapp]] Sanderilt, kes on kogenud ja tark mees. Rehepapp suudab kavalate võtetega inimestest eemale ajada haiguseid ja halbu jõude.~~ Romaa algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Andrus Kivirähk on romaanis elustanud mitmed talurahvauskumustes elavad fantastilised tegelased, nagu [[kratt\|kratid]], tondid, [[libahunt\|libahundid]], [[kodukäija]]d ja ka [[Vanapagan]] ise, kes talurahvalt verd võttes elustab taluperemeeste kratte, kelle peamiseks ülesandeks on peremehele kokku krabada varandust ja toidupoolist. Talurahvas on Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Ühtlasti läbib raamatut armastusliin, mis kõneleb, kuidas mõisaperre tuleb noor imeilus paruness, kellesse lootusetult armub kubjas Hans. Kupja lootusetule armastusele pakub tuge lumememmest kratt, kes Hansule räägib lugusid keskaegsetest rüütlitest. Hansu abituid õhkamisi mõisa aia taga jälgib Räägu Reinu tütar Liina (kes on ennast moondanud libahundiks), kes omakorda armub Hansusse. Rehepapp ja nõid Minna võtavad oma ülesandeks kubjas ja Liina kokku viia. Läbi sekelduste hukkub nõid ja Vanapagana küüsi langeb kubjas Hans, kelle nina koos kaelaga pööratakse teisi pidi. Kupja surmast teada saanud Liina üritab end uputada, kuid ta päästetakse, misjärel Liina lepib oma vihatud kosilase Õuna Endliga naituma. == Tähtsamad tegelased == rehepapp Sander ja tema kratt Joosep kubjas Hans ja tema lumememmest kratt Räägu Rein ja tema tütar Liina Liina Koera Kaarel ja tema sulane Jaan Räägu Rein Koera Kaarel sulane Jaan toapoiss Ints nõid Miina Muna Ott Aida -Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni

Rehepapp (Kivirähk): erinevus redaktsioonide vahel