Redaktsioon: 26. detsember 2007, kell 20:56 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2008, kell 11:39 redigeeri eemalda Kuukiireneid (arutelu \| kaastöö) 183 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kärstna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kerstenhof'') oli [[Viljandimaa]]l Helme Kihelkonda kuuluv mõis, mis nüüdisajal jääb [[Viljandimaa]]le [[Tarvastu valla]] [[territoorium]]ile ~~{{kopipeist\|allikas=http://www.mois.ee/vilj/karstna.shtml}}~~ ==Ajalugu== Kärstna mõis (saksa k Kerstenhof) loodi 1678. aastal, mil ta eraldati naabruses paikneva Helme mõisa maadest. Alates 1740. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Anrepite aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep. Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Tema vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis. 1900. aasta paiku lisati sellele algsega risti paiknev teine tiib, mis tegi hoone endisest pea poole suuremaks. Kogu hoonele anti selle ümberehitusega juugendlik väliskuju.Uus hoone sai püsida aga ainult mõne aasta, kuni 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Tulekahjujärgselt taastati mõisahoone arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima seal neoklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed.Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones kool. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, kuid erinevalt peahoonest on need reeglina ümber ehitatud. Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi. Mägi on ümbruskonna üks kõrgemaid paiku ning sealt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Von Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis on praegu varemeis. 1844. aastal püstitati kabeli lähedusse malmlõvi kujuline mälestusmärk kindralleitnant Reinhold von Anrepile, kes hukkus 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohringeni lahingus. Lõvikuju on valatud Berliini kuninglikus valukojas ning on identne mõne Münsteris ja Lüübekis säilinud lõvimonumendiga. Kahjuks lõhuti 2006. aastal unikaalse lõvifiguuri üks tagakäppadest.Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole. Mõis loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. kuni 1919. aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis von Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep. ==Mõisaansambel== Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus: vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis, millele lisati 1900. aasta paiku algsega risti paiknev teine tiib, misläbi sai hoone endisest pea poole suuremaks. Ümberehitused andsid kogu hoonele juugendliku väliskuju, mis sai püsida aga ainult mõne aasta, kuna 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Mõisahoone taastati arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima neoklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed. Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, kuid erinevalt peahoonest on neist enamus ümber ehitatud. Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Von Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis on praeguseks varemeis. 1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohringeni lahingus hukkunud kindralleitnant Reinhold von Anrepile malmlõvi kujuline mälestusmärk. Lõvikuju on on identne mõne Münsteris ja Lüübekis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. Kahjuks lõhuti 2006. aastal unikaalse lõvifiguuri üks tagakäppadest. Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole. ==Kool== Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones [[kool]], praeguse nimega Kärstna Põhikool ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] {{Helme kihelkond}}

Kärstna mõis: erinevus redaktsioonide vahel