Cyrillus Kreek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: ja:キリルス・クレーク |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Cyrillus Kreek''' (sünninimega '''Karl Ustav Kreek'''; [[3. detsember]] [[1889]] [[Võnnu (Ridala)]] - [[26. märts]] [[1962]] [[Haapsalu]]) oli eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja [[muusikapedagoog]].
Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
==Elulugu==
Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha [[Vormsi]]le, kus pere elas lühemat aega. Sealsete [[õigeusk|õigeusu]] tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
Ema kolis lastega [[Haapsalu|Haapsallu]], et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss [[harmoonium]]il, [[klaver]]il, [[orel]]il. Tal lubati harjutada kohaliku [[karskusselts]]i klaveril ning [[Haapsalu Jaani kirik|Jaani]] ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus [[puhkpill]]imängust, mängis kooli [[pasunakoor]]is ja linna [[tuletõrjeorkester|tuletõrjeorkestris]]. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud [[tromboon]]i, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
[[Peterburi konservatoorium]]i trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912–1916 [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek [[Peeter Süda]]ga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja abistamine. Läbikäimine Südaga kestis õpingukaaslase varajase surmani.
Peterburis suurenes ka huvi [[eesti rahvamuusika]] vastu. Kreek oli aktiivne [[rahvaviis]]ide koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i korraldatud ja [[Oskar Kallas]]e juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise [[fonograaf]]iga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 [[eestlased|eestlaste]] ja [[eestirootslased|eestirootslaste]] [[vaimulik rahvaviis|vaimulikku rahvaviisi]]. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is [[Tallinn]]as.
Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ning aastail 1921-1932 [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.
==Looming==
Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade [[polüfoonia|polüfoonilistel]] töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4–8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka [[orkestrisüit]]e ja [[ansamblimuusika]]t. Eriti hindas ta [[puhkpilliansambel|puhkpilliansambleid]]. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema [[helikeel]]es peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt [[polüfoonia|polüfoonilisi]] arendusvõtteid [[ostinato]]t, [[kaanon]]it, [[imitatsioon]]i. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut [[Mart Saar]]e omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas [[regivärss|regivärsilisele]] rahvaviisile.
===Koorimuusika===
====Rahvamuusikal põhinevad teosed====
Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt".
*Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest [[koraal]]i- ja rahvaviiside seadetest.
*Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koori[[sümfoonia]]teks nimetada.
**"Requiem c-moll" – Kreegi loomingu tippteos, esimene [[reekviem (muusika)|reekviem]] kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga.
**Taaveti laulud – [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] pärit [[psalm]]itekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka.
*Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
*Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel".
====Originaallooming====
*Üle 600 vaimuliku laulu
*Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed [[segakoor]]ilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu".
*"Kuus laulu Hiiumaalt" [[süit]] [[meeskoor]]ile
===Instrumentaalteosed===
*"''Musica sacra''" 6 vaimulikku laulu orkestrile
*"Pärnumaa" süit [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]]
*"Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile
*"Hiiumaa" süit [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrile]]
== Välislingid ==
*[http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/cyrillus_kreek.htm Biograafia ja helilooming leheküljel Eesti Muusika Infokeskus]
[[Kategooria:
[[Kategooria:
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1962]]
[[fr:Cyrillus Kreek]]
| |||