Boliid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
parandasin mõned vead |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Boliid''' on taevas lendav tulekera ehk suure massiga [[meteoor]]
▲'''Boliid''' on taevas lendav tulekera ehk suure massiga [[meteoor]], mis on harvaesinevaks nähtuseks.
Boliid tekib suurest [[meteoorkeha]]st, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib [[atmosfäär]]i tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris ta hõõrdumisel [[Õhk|õhuga]] kuumeneb ja tema ümber tekib kuumadest [[gaas]]idest ja [[osake]]stest kiht. Tihti on boliid suure [[nurkdiameeter|nurkdiameetriga]] ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt [[Veenus]]e ja jätab langemisel
▲Harva esinevate boliidide kohta peetakse ülemaailmselt arvestust, kahjuks [[Eesti]]s spetsiaalselt boliidide valvamisega ei tegeleta ja Eestis nähtavaid boliide ei lisata ka nimestiku.
Suuremad boliidid jõuavad allapoole, kümnekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilaine]]ks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest
▲Boliid tekib suurest [[meteoorkeha]]st, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib [[atmosfäär]]i tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris ta hõõrdumisel [[Õhk|õhuga]] kuumeneb ja tema ümber tekib kuumadest [[gaas]]idest ja [[osake]]stest kiht. Tihti on boliid suure [[nurkdiameeter|nurkdiameetriga]] ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt [[Veenus]]e ja jätab langemisel endast järele märgatava tolmujälje. Paljude boliidide liikumine lõpeb [[plahvatus]]ega ja meteoriitide langemisega [[Maa (planeet)|Maa]] pinnale.
▲Suuremad boliidid jõuavad allapoole, kümnekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilaine]]ks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest enamasti põleb objekt või prügi enne täielikult ära, kui Maa peale jõuab. Näiteks meetrise läbimõõduga boliid jõuab kindlasti Maa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid kui nad on kukkunud [[auto]]dele ja majadele.
Vanasti pidasid mõned neid tuldpurskavateks lendavateks [[draakon]]iteks.
15. rida ⟶ 13. rida:
Baltimaades nähti [[11. veebruar]]il [[1976]] erakordselt heledat nn. [[Balti boliid|Balti boliidi]].
*[[15. märts]] [[2002]] Kose vald
*[[20. november]] 2002 Vilsandi
*[[21. november]] 2002 Saaremaa
== Välislingid ==
33. rida ⟶ 30. rida:
[[en:Bolide]]
[[fi:Bolidi]]
[[sk:Bolid]]
[[Category:Astronoomia]]
|