Boliid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
parandasin mõned vead
Resümee puudub
1. rida:
'''Boliid''' on taevas lendav tulekera ehk suure massiga [[meteoor]], mis on harvaesinevaks nähtuseks.
''Vajab toimetamist''
 
HarvaBoliidid esinevateesinevad boliidideharva ja nende kohta peetakse ülemaailmseltülemaailmset arvestust,. kahjuksKahjuks [[Eesti]]s spetsiaalselt boliidide valvamisegaboliide ei tegeletavalvata ja Eestis nähtavaid boliide ei lisata ka nimestikunimestikku.
'''Boliid''' on taevas lendav tulekera ehk suure massiga [[meteoor]], mis on harvaesinevaks nähtuseks.
 
Boliid tekib suurest [[meteoorkeha]]st, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib [[atmosfäär]]i tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris ta hõõrdumisel [[Õhk|õhuga]] kuumeneb ja tema ümber tekib kuumadest [[gaas]]idest ja [[osake]]stest kiht. Tihti on boliid suure [[nurkdiameeter|nurkdiameetriga]] ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt [[Veenus]]e ja jätab langemisel endast järele märgatava tolmujälje. Paljude boliidide liikumine lõpeb [[plahvatus]]ega ja meteoriitide langemisega [[Maa (planeet)|Maa]] pinnale.
Harva esinevate boliidide kohta peetakse ülemaailmselt arvestust, kahjuks [[Eesti]]s spetsiaalselt boliidide valvamisega ei tegeleta ja Eestis nähtavaid boliide ei lisata ka nimestiku.
 
Suuremad boliidid jõuavad allapoole, kümnekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilaine]]ks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest enamastinad põleb objekt või prügi ennepõlevad täielikult ära, enne kui Maa peale jõuabjõuavad. NäiteksEnt näiteks meetrise läbimõõduga boliid jõuab kindlasti Maa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid, kui nad on kukkunud [[auto]]dele ja majadele, tabanud koeri ja inimesi.
Boliid tekib suurest [[meteoorkeha]]st, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib [[atmosfäär]]i tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris ta hõõrdumisel [[Õhk|õhuga]] kuumeneb ja tema ümber tekib kuumadest [[gaas]]idest ja [[osake]]stest kiht. Tihti on boliid suure [[nurkdiameeter|nurkdiameetriga]] ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt [[Veenus]]e ja jätab langemisel endast järele märgatava tolmujälje. Paljude boliidide liikumine lõpeb [[plahvatus]]ega ja meteoriitide langemisega [[Maa (planeet)|Maa]] pinnale.
 
Suuremad boliidid jõuavad allapoole, kümnekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilaine]]ks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest enamasti põleb objekt või prügi enne täielikult ära, kui Maa peale jõuab. Näiteks meetrise läbimõõduga boliid jõuab kindlasti Maa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid kui nad on kukkunud [[auto]]dele ja majadele.
 
Vanasti pidasid mõned neid tuldpurskavateks lendavateks [[draakon]]iteks.
15. rida ⟶ 13. rida:
Baltimaades nähti [[11. veebruar]]il [[1976]] erakordselt heledat nn. [[Balti boliid|Balti boliidi]].
 
BloiideBoliide on eestisEestis nähtud näiteks
*[[15. märts]] [[2002]] Kose vald
*[[20. november]] 2002 Vilsandi
*[[21. november]] 2002 Saaremaa
*jne
 
== Välislingid ==
33. rida ⟶ 30. rida:
 
[[en:Bolide]]
[[fi:Bolidi]]
[[sk:Bolid]]
 
[[Category:Astronoomia]]