Erinevus lehekülje "Kuldtähe medal" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  12 aasta eest
resümee puudub
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise 15 mm pikuse kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.
 
Kuldtähe medali said isikud või kollktiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase nimetus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 800600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]].
 
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
12 510

muudatust