Erinevus lehekülje "Kuldtähe medal" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: '''Nõukogude Liidu Kangelase Kuldtäht''' on Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaline teenetemärk, mis asutati 16. aprillil 1934. Kullast valmistatud Kuldt...)
 
P
'''Nõukogude Liidu Kangelase Kuldtäht''' on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kõrgeim sõjaline teenetemärk, mis asutati [[16. aprill]]il [[1934]].
 
Kullast valmistatud Kuldtähega autasustati isiklike või kollektiivsete riiklike teenete eest, mis seotud kangelasteo sooritamisega. Sellega kaasnes ka Lenini orden. Teise maailmasõja ajal anti välja kokku üle 11 800 Kuldtähe, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]].
 
Paljud Kuldtähega vääristatud kangelasteod on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.