Erinevus lehekülje "Descartesi dualism" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Descartes'i arvates koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest
[[substants|substantsidest]], millel on [[atribuut|atribuudid]] ja [[moodus|moodused]].
Materiaalsel substantsil (''res extensa'') on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus. [[Kuju]] ja [[suurus]] ei ole materiaalsele olemuslikud, seega on need moodused.
 
[[Kuju]] ja [[suurus]] ei ole materiaalsele olemuslikud, seega on need moodused.
Vaimsel substantsil (''res cognita'') on samuti üks omadus - mõtlemine. Mõtlemine on Descartes'il märksa avaram mõiste kui tänapäeval: näiteks on mõtlemise mooduseks
ükskõik milline vaimne asi, näiteks [[aisting]], kujutluspilt, usk, soov, idee jne.
Teisalt on mõtlemine jällegi kitsama tähendusega kui tänapäeval, sest Descartes ei tunnista mitteteadlikke mõtteid ega mitteteadlikke emotsioone.
mitteteadlikke mõtteid ega mitteteadlikke emotsioone.
 
Vaimse ja materiaalse substantsi
atribuudid on teineteist välistavad, nende omadused on täiesti ühitamatud.
 
Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis panevad meie kehad liikuma ja seega mõjutavad põhjuslikult füüsilist maailma.
kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad
ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks
sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis panevad meie
kehad liikuma ja seega mõjutavad põhjuslikult füüsilist maailma.
 
Peamiseks komistuskiviks Descartes'i teooriale saab aga see, kuidas saab ruumis
 
{{täienda}}
 
[[Category:vaimufilosoofia]]
603

muudatust