Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 6 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
'''Oskar Sepre''' ([[20. mai]] [[1900]] [[Kabala vald]], [[Viljandimaa]] – [[23. november]] [[1965]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]] ja , [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSVEesti NSV Rikliku Plaanikomitee]] esimees.
 
Kuulus [[II Riigikogu]]sse alates [[10. märts]]ist [[1924]] ([[Hans Heidemann]]i asemel) kuni [[9. aprill]]ini [[1924]], teda asendas [[August Mühlberg]].
 
Sepre arreteeritiAastal [[1924]] aastalSepre arreteeriti ning mõisteti [[149 protsess]]il eluaegsele [[sunnitöö]]le süüdistatuna osavõtmises riigivastases organisatsioonis "[[Töörahva ühine väerind]]", vabanes läbi [[1938. aasta amnestiaseadus]]eega.
 
Alates [[25. august]]ist [[1940]] oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]sse (alates [[25. märts]]ist [[1946]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]) kuuluva [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni [[1948]]. aastani.
 
[[Johannes Käbin|Käbin]] lükkas ka tema võimu juurest ära, andes talle akadeemiku aunimetuse. Oskar Sepre töötas aastaid Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Välja kutsutudVäljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. <ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/250308/laupaev/kodulugu/5020736.php Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006]</ref>.
 
== Avaldatud raamatud ==