Tundmus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
iw |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Siit tuleneb tundmuste äärmiselt oluline roll olendi eksistentsi kindlustamiseks.<ref>A.Nõlvak, R.Valk Isiksus ja emotsioonid. ''Isiksuse psühholoogia''. Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 169-191</ref>
==Neurofüsioloogilised alused==
Uuringud on näidanud, et tundmused on seotud [[aju]] vanemate struktuuridega ja seetõttu inimeste ja loomade tundmuste mehhanismid ei erine olulisel määral. On leitud, et tundmuste anatoomiline substraat on [[limbiline süsteem]] – struktuurid, mis paiknevad [[ajukoor|aju koor]]ealuses [[taalamus]]e ja [[hüpotaalamus]]e piirkonnas. Vastavate piirkondade ärritamise tulemusena on võimalik tekitada nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid tundmusi.
Mõõtmised on näidanud, et tundmused tekivad peale välisärritaja toimet väga kiiresti – [[mandeltuum]]a [[neuron]]ite aktivatsioon ilmneb juba 0,02 sekundit pärast [[hirm]]u esile kutsuva ärritaja esitamist. See aeg on liig lühike, et ärritajat teadvustada. Järelikult toimub ümbritseva hindamine ja tundmustega märgistamine eelteadvuslikult ja see viitab tundmuste ülitähtsale rollile kohanemisel muutuva ümbrusega.
==Põhitundmused==
Kuigi eksisteerib väga palju erinevaid tundmusi, on uurimused näidanud, et enamik neist on kombinatsioonid põhitundmustest. [[Paul Ekman]] on toonud välja kuus põhitundmust:<ref>P.Ekman ''Emotions in human face.'' New York: Cambridge University Press, 1982</ref>
*[[Hirm]]
49. rida ⟶ 56. rida:
==Vaata ka==
*[[Tundeelu]]
*[[Ajusisese enesestimulatsiooni katse]]
==Viited==
| |||