Erinevus lehekülje "Faktuur (muusika)" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 34 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
Faktuuri kui kompleksset [[muusikaline parameeter|muusikalist parameetrit]] iseloomustavaks [[suurus]]eks on näiteks ’tihedus-hõredus’.
 
Faktuuri olemasolu panid tähele ning sellegaFaktuuriga tegelesid juba keskaja heliloojad ja muusikateoreetikud, kuid eriliselt hakati faktuurile tähelepanu pöörama 20.sajandi muusikas: tekkisid näiteks [[kiht (muusika)|paljukihilised]] faktuurid (näiteks [[Charles Ives]]i, [[György Ligeti]], [[Bernd Alois Zimmermann]]i muusikas).
 
Sõnal faktuur on erinevates keeleruumides veidi erinev tähendus. Näiteks inglise keeles kasutatav sõna "tekstuur", mis on mõiste sisult identne eesti sõnale "faktuur", on etümoloogiliselt pärit itaalia sõnadest ‘testura’''testura'' ja ‘tessitura’''tessitura'', mis tähendavad eelkõige [[vokaalmuusika]]s üksiku hääle [[register|registriulatust]]. Saksa keeles kasutatakse sõna "faktuur" tähenduses pigem mõistet ''Satz'' (''Tonsatz''), mis teatud kontekstis viitab teose kontrapunktilisele ülesehitusele (näiteks ''Dezimensatz'' kui intervallide kontrapunktiring 10.sajandil) või mitmehääses vokaalfaktuuris häälte kirjutamise stiilile (näiteks 14.-15. sajandi vokaalstiil ''Kantilenensatz'', milles ülemine hääl on meloodia ning alumised hääled saate funktsioonis) ning mida tänapäeval mõistetakse kui kompositsioonitehnilist printsiipi, kuidas kirjutada näiteks [[kaanon]]it, [[fuuga]]t, [[koraalivariatsioon]]i, klassikalist [[sonaat-allegro]]t, vokaalsaatega [[Lied|''Lied'''i]] jne.
 
===Vaata ka===