Faktuur (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Faktuur''' (inglise keeleruumis ka '''tekstuur''') on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse [[muusika struktuur|muusikalise struktuuri]] vertikaalse mõõtme tähenduses.
Faktuuri all võib pidada silmas näiteks [[Partii (muusika)|partiide]] või häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite ühendamise üldist printsiipi samal ajahetkel
Klassikalis-romantilises muusikatraditsioonis võrreldakse eelkõige [[polüfoonia|polüfoonilist]] ehk kontrapunktilist (häältel on iseseisev liikumissuund, rütmika, karakter) ning [[homofoonia|homofoonilist]] (hääled on allutatud ühtsele rütmikale ja rõhutavad esmajoones harmoonia kulgu) faktuuritüüpi ning nende kahe sümbioosi – nö vaba mitmehäälsust (sks.k Freistimmigkeit). Faktuuritüüpideks on ka näiteks [[monoodia]] ehk ühehäälsus, [[heterofoonia]] (”laiendatud ühehäälsus”, mille puhul sama meloodiat esitatakse mitme esitaja poolt nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumistega), mikropolüfoonia.
Faktuuri kui kompleksset [[muusikaline parameeter|muusikalist parameetrit]] iseloomustavaks suuruseks on näiteks ’tihedus-hõredus’. ▼
▲Faktuuri kui
Faktuuri olemasolu panid tähele ning sellega tegelesid juba keskaja heliloojad ja muusikateoreetikud, kuid eriliselt hakati faktuurile tähelepanu pöörama 20.sajandi muusikas: tekkisid paljukihilised faktuurid (näiteks Charles Ivesi, György Ligeti, Berndt Alois Zimmermanni muusikas).
Sõnal faktuur on erinevates keeleruumides veidi erinev tähendus. Näiteks inglise keeles kasutatav sõna tekstuur, mis on mõiste sisult identne eesti faktuurile, on etümoloogiliselt pärit itaalia sõnadest ‘testura’ ja ‘tessitura’, mis tähendavad eelkõige
===Vaata ka===
|