Kvaalid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
===Teadmiseargument===
{{vaata|Teadmiseargument}}
[[Frank Jackson]] on väitnud, et kvaali kvaliteet ei ole füüsikaline fakt. Ta esitab [[teadmiseargument|teadmiseargumendi]], mille tuntuim variant põhineb [[Mary tuba|Mary toa]] [[mõtteeksperiment|mõtteeksperimendil]]. Mary, kes on eluaja viibinud mustvalges toas, on [[värvinägemine|värvuste nägemise]] kohta teada saanud kõik füüsikalised, sealhulgas [[funktsioon (filosoofia)|funktsioon]]e puudutavad [[fakt]]id. Kui ta aga esimest korda toast väljub, saab ta teada, mis tunne on näha näiteks punast. (Teadmisargumendi alla paigutatakse sageli ka [[Thomas Nagel]]i argument artiklis "[[Mis tunne on olla nahkhiir]]". Nagel väidab, et kuna me ei saa asuda [[kajalokatsioon]]i kasutavate [[nahkhiir]]te subjektiivsele [[vaatekoht|vaatekohale]], siis ei võimalda ükskõik kui täielik objektiivne, [[füüsikaline informatsioon]] täielikult mõista nahkhiirte vaimuelu.)
[[Daniel Dennett]] (1991) leiab, et kui Mary tõesti kõike füüsikalist värvuste nägemise kohta teab, siis ta saab selle põhjal otsustada, millised asjad paistavad punased. Kvaalide pooldajate meelest on see ebapiisav, sest ta ikkagi ei tea, mis tunne on punast näha. Dennett aga seab kahtluse alla, kas ilma värvusi tegelikult nägemata ongi võimalik nende kohta kogu [[füüsikaline informatsioon|füüsikalist informatsiooni]] saada.
44. rida:
[[David Lewis]]e (1988) meelest ei omanda Mary [[propositsiooniline teadmine|propositsioonilist teadmist]], vaid üksnes [[oskusteadmine|oskusteadmise]], nimelt [[võime]] [[värvus]]i [[kujutlus|kujutleda]], [[äratundmine|ära tunda]] ja [[meenutamine|meenutada]] ([[võimehüpotees]]). Ent näiteks [[Brian Loar]] juhib tähelepanu sellele, et teadmine, mille Mary saab, võimaldab tal ka näiteks teha järeldusi kvaalide omavahelise sarnasuse kohta, nii et tegu on ikkagi ka [[informatsiooniline teadmine|informatsioonilise teadmisega]]. [[Torin Alter]] (2001) toob välja, et kui Mary need oskused kaotaks, jääks teadmine ise ikkagi alles.
Mitmed autorid ([[Terence Horgan]] ("Jackson on Physical Information and ''Qualia''"), [[Christopher Peacocke]] (1989), [[Brian Loar]] (1990), [[David Papineau]] (1993)) leiavad, et Mary omandab uued, [[fenomeniline mõiste|fenomenilised mõisted]] (äratundmis[[dispositsioon]]id), mis võimaldavad tal saada uusi [[teadmine|teadmisi]] ("mis tunne" on näha punast), kuid need mõisted käivad samade [[omadus]]te kohta nagu tema varasemad füüsikalised (sealhulgas funktsionaalsed) mõisted. Seega teab Mary neidsamu asju lihtsalt uute mõistete kaudu. Sellel vastuväitel on palju pooldajaid, kuigi on intuitiivselt raskesti usutav, et [[fenomeniline omadus|fenomenilised omadused]] on samased füüsiliste omadustega. ([[Bruno Mölder]] (2004) eitab fenomeniliste mõistete võimalikkust, toetudes [[privaatkeele argument|privaatkeele argumendi]] sarnasele argumendile. Selle asemel paneb ta [[teadvus]]e ja kvaalid [[subpersonaalsus|subpersonaalse]] "[[protosisu]]" arvele.)
===Puuduvad kvaalid===
| |||