Kvaalid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
Kui kvaale käsitada lihtsalt omadustena, mis iseloomustavad seda, "mis tunne on", siis saab nende olemasolu vaevalt eitada.
==Millistel vaimuseisunditel on kvaalid?==
Kvaalid omistatakse vaieldamatult tajukogemustele ([[aisting]]ud, [[tajumus]]ed, [[hallutsinatsioon]]id) ja [[kehaline aisting|kehalistele aistingutele]] (näiteks [[valu]], [[sügelus]], [[orgasm]]). Mõned autorid määratlevad kvaalid nii, et nad kuuluvsd ainult [[sensoorne seisund|sensoorsetele seisunditele]].
Kvaale võidakse omistada ka [[emotsioon]]idele (näiteks [[hirm]]), [[meeleolu]]dele (näiteks [[ärevus]]), [[mõte]]tele, arusaadava keele lausete tajumisele, samuti [[tunnetuslik hoiak|tunnetuslikele hoiakutele]] ([[propositsiooniline hoiak|propositsioonilistele hoiakutele]]; [[soov]], [[kahetsus]], isegi [[uskumus]]).
Uskumustele kvaalide omistamine on problemaatiline.
==Kas kvaalid on olemuslikud?==
Ei ole selge, kas kvaalid on [[olemuslik omadus|olemuslikud]] omadused. [[Valu]] kvaale kaldutakse pidama valule olemuslikuks. Näiteks [[emotsioon]]ide ja [[meeleolu]]de kvaalide olemuslikkus on vaieldavam.
==Kvaalide roll tunnetuses==
17. ja 18. sajandi filosoofias (eriti [[Briti empirism]]is ning [[Immanuel Kant]]il ja tema järgijatel) ning [[Franz Brentano]]l ja [[filosoofiline fenomenoloogia|fenomenoloogia]]s kalduti pidama enesestmõistetavaks, et kvaalid ja tunnetus on tihedalt seotud.
Nüüd on levinud arusaam, et tunnetust ja [[intentsionaalsus]]t saab ja tuleb uurida kvaalidest lahus.
Ent näiteks [[John Searle]] (1992) rõhutab intentsionaalsuse olemuslikku sõltuvust [[teadvus]]est, mis tema järgi omakorda olemuslikult eeldab kvaale.
==Mõtteeksperimendid kvaalidega==
| |||