Suhteline kõrgustähistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Suhteline kõrgustähistus''' ehk '''relatiivne noodisüsteem''' on [[muusika]] õpetamisel ja ettekandmisel kasutatav süsteem, kus [[noot (muusika)|noodi]] nimetus ei sõltu tema absoluutsest kõrgusest, vaid tema [[aste (muusika)|astmelisest]] väärtusest antud [[helistik]]us.
 
Algselt olid nootide silpnimetused[[silpnimetus]]ed (do, re, mi, fa, sol, la, si) kasutusel relatiivsetena ning nende tähtnimetused[[tähtnimetus]]ed (c, d, e, f, g, a, h) absoluutsetena.
 
Inglise keelt kõnelevates maades on relatiivne noodisüsteem ("do-re-mi") väga levinud. Tänapäeval kasutatavad relatiivsed noodisüsteemid hakkasid levima [[Inglismaa]]lt, kus nendele pani aluse muusikaõpetaja [[Sarah Ann Glover]] (1785-1867) ja arendas edasi vaimulik [[John Curwen]] (1816-1880). Relatiivset noodisüsteemi koos Curweni käemärkidega ning Aimé Paris' (1798-1866) ja Emile Chevé väljatöötatud rütmisilpidega kasutas [[Zoltán Kodály]] oma muusikaõpetuse meetodis. [[Eesti]] jaoks kohandas selle meetodi "jo-le-mi" süsteemina [[Heino Kaljuste]] ning seda õpetati [[Tallinna Konservatoorium]]i muusikapedagoogika osakonnas kõigile üldhariduskoolide muusikaõpetajatele. Eestis kasutatakse nootide silpnimetusi ("do-re-mi") ja tähtnimetusi ("c-d-e") [[sünonüüm]]selt.
 
Jo-le-mi süsteem on Eesti üldhariduskoolide muusikaõpetuses tänapäeval valdav, kuid muusikakoolides peetakse üldiselt sobivamaks [[absoluutne noodisüsteem|absoluutset noodisüsteemi]].
 
==Vaata ka==
*[[Kõrgustähistus]]
 
[[Kategooria:Muusikateooria]]