Kontsert: erinevus redaktsioonide vahel

Kuni [[18. sajand]]ini toimusid muusikateoste ettekanded Euroopas enamasti kindlal otstarbel ja raamistuses ning olid mõeldud kindlale kuulajaskonnale. Muusikateoseid kanti ette jumalateenistustel[[jumalateenistus]]tel [[liturgia]] raames, õukondades tseremooniate või tantsude saateks jne. Ka [[rahvamuusika]] oli tihedalt seotud kommete, tavade, aja ja kohaga. Kuivõrd muusikateoste ettekandmine ei pruukinud olla iseseisev sündmus, siis mõistet "kontsert" kasutati vahel ka teistes tähendustes, teoste pealkirjades või žanrimääratlusena. Tuntud on näiteks [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Brandenburgi kontserdid]]", "Itaalia kontsert" jpm teosed.

Alates 18. sajandist hakkas välja kujunema "salongimuusika": esialgu vaid kitsamates ringides, aga hiljem juba ka avalikumalt. Laialt levinud oli "kodune musitseerimine" perekondlikus ringis koos külalistega.

Muusika tähendus hakkas muutuma, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama muusikale endale, selle sisule ja väljenduslikkusele. Muusikat hakati looma ja ette kandma ka üksnes kuulamiseks, ilma funktsioonita. Kujunes välja avalik kontserdielu, mis oli mõeldud kõigile huvilistele. Samu muusikateoseid hakati ette kandma korduvalt, erinevate interpreetide[[interpreet]]ide poolt, erinevates kohtades ja erinevatele auditooriumitele.