Mereimetajad: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1 bait ,  14 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: Veeimetajate hulka kuulub 3 seltsi: vaalalised (Cetacea), loivalised (Pinnipedia) ja meriveislased (Sirenia). Veeimetajad on 1,2-33,6 m pikad ja kaaluvad 30-178000 kg. Vaalalised on s...)
 
Resümee puudub
Veeimetajate hulka kuulub 3 seltsi: vaalalised (Cetacea), loivalised (Pinnipedia) ja meriveislased (Sirenia). Veeimetajad on 1,2-33,6 m pikad ja kaaluvad 30-178000 kg. Vaalalised on suurim veeimetajate selts, sinna kuulub enam kui 84 liiki. Vaalalised jagunevad kaheks alamseltsiks: kiusvaalalised (Mysticeti) ja hammasvaaalised (Odontoceti). Kiusvaalalistel on hammaste asemel suus kiused, millega nad planktonit veest välja sõeluvad. Hammasvaalalistel on hambad ning nemad toituvad põhiliselt kaladest ja kalmaaridest, aga näiteks mõõkvaalad söövad ka sinivaalu, hülgeid, delfiine jne. Loivaliste hulka kuulub 33 liiki. Loivalised jagunevad kolmeks sugukonnaks: kõrvukhülged (Otariidae), pärishülged (Phocidae) ja morsklased (Odobenidae). Kõrvukhüljestel on kõrvalestad ja ülisuured esiloivad, mille abil nad ennast vees edasi tõukavad. Pärishüljestel kõrvalestasid pole ja veevees tõukavad nad ennast edasi tagaloibade abil. Väikesed küünistega esiloivad on pärishüljestel kalade püüdmiseks ja suhupanemiseks. Morsklaste hulka kuulub ainult 1 liik - morsk. Tal on suured, kuni 1, 5 meetri pikkused kihvad ja suur pruunikaspunane keha. Meriveislaste hulka kuulub 4 liiki. Meriveislased jagunevad kaheks sugukonnaks: dugonglased (Dugongidae) ja lamantiinlased (Trichechidae). Dugonglaste saba sarnaneb vaala sabaga. Lamantiinlaste saba on aga suur ja lai, just nagu labidas.
Anonüümne kasutaja