Ismailiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Ismailiidid kujunesid välja [[Abbasiidid]]e valitsemise ajal. Kuuenda šiiidi [[imaam]]i surma järel [[765]] puhkenud järglusetüli käigus lõid ismailiidid lahku. Nad tõusid esile Süürias ja Pärsias ning võitlesid [[Ali ibn Abi Talib|Ali]] õiguste eest. Nad said nime [[Ismail ibn Djafar]]i, Ali seitsmenda põlve järeltulija, [[Jafar As-Sadiq]]i vanema poja järgi, keda nad tunnistasid seitsmendaks imaamiks. Imamiidid tunnistavad seitsmendaks imaamiks Jafar As-Sadiqi nooremat poega [[Musa al-Kazim]]i. Algselt tunnistasid ismailiidid seitset imaami., Hiljem agahiljem tekkisid aga mitmesugused voolud ja suunad.

[[9. sajand]]i [[Bahrein]]is ja [[Omaan]]is oli [[qaramiidid|qaramiitlik]]-ismailiitlik riik. [[10. sajand]]il rajasid [[fatimiidid]] riigi, mida hüüti [[Kalifaat|Kalifaadiks]]. [[969]] vallutasid nad [[Kairo]].

Fatimiididest pärinevad ismailiitide tänini eksisteerivad põhiharud. Aastal [[1094]] lõhenesid nizarideksnizariitideks ja musta'lideksmustaliitideks. Ismailiitest võrsusid pärast [[kaliif]] Hakimi[[Hakim]]i surma [[1021]] [[druusid]], kes selle kaliifi surmasse ei uskunud. Hiljem eemaldusid druusid islami peasuundadest üha enam, nii et neid tänapäeval enam moslemiteks ei peeta. Ka [[alaviidid]] tekkisid samal ajal ja samade sündmuste tagajärjel.