Kaliif: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
Esialgu oli kaliifil väga tugev võim. Temas olid ühendatud nii absolutistliku riigipea kui ka universaalse usujuhi institutsioonid. Siiski ei peetud teda enamasti väljavalituks ega eriliseks, vaid suhteliselt tavaliseks inimeseks, kel on aga täita väga oluline ülesanne.
 
Esimest nelja kaliifi peavad sunniidid [[Allah]]i poolt õigesti juhituks (Rashidun), [[šiiidid]] aktsepteerivad aga vaid neljandat kaliifi, [[Ali ibn Abu Talib]]it. Kui Ali [[661]] tapeti, sai võimule [[Omaijaadid|Omaijaadide]] dünastia. Nende ajal toimusid suurimad islamivallutused: moslemitele allutati nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka Kesk-Aasia. Samuti piirati mitmel korral [[Konstantinoopol]]it. Omaijaadidest kaliifid olid küll sõjaliselt ja majanduslikult edukad, kuid usu pinnal tekkis neil mitmeid vastuolusid. Seda kasutasid ära [[Abassiidid]], kes [[750]] Kalifaadis võimu haarasid. Abassiidide kalifaat kestis Bagdadis [[1258]]. aastani, edasi Egiptuses [[1517]]. aastani, mil Osmanid tiitli üle võtsid. Abassiidide ajal oli [[9. sajand|9.]]–[[13. sajand]]il islamitsivilisatsiooni õitseng: taasavastati antiigi kultuuripärand ning loodi uusi kultuuriväärtusi ning tehti mitmeid tehnoloogilisi uuendusi. Ilmselt tuntuim kaliif, [[Harun ar-Rašid]], pärineb samuti sellest perioodist ([[9. sajand]]i algusest). Aja jooksul Abassiidide võim aga vähenes ning reaalne politiline võim libises türgi hõimude kätte, kes moodustasid alates 9. sajandist Kalifaadi sõjaväe põhiosa. Kõige tugevamad neist olid seldžukid, kes valitsesid Kalifaadis sultanitena [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il. 12. sajandi lõpus hakkas kaliifivõim tänu seldžukkide nõrgenemisele taas tugevnema, kuid sellele arengule tõmbas kriipsu peale mongolite invasioon, mis 1258. aastaks Kalifaadi hävitas. Kaliifid põgenesid Egiptusesse, kus nad olid pelgalt usujuhid Mamelukkide sultanivõimu all kuni [[1517]]. aastani. Siis vallutas Egiptuse Türgi sultan [[Selim I Sünge]] ning viis kaliifi Istanbuli. Pärast mõningast resideerimist Türgi pealinnas lasi Selim kaliifi korruptsiooni tõttu vangi heita ning omastas tema tiitli. Selimi poeg [[Syleiman Tore]] lasi kaliifi küll vangist välja, ent sundis teda vandega kõigist kaliifi õigustest loobuma. Seejärel oli kaliifi tiitel Türgi sultanite käes kuni [[20. sajand]]i alguseni. [[1924]]. aastal sundis aga ilmalikku Türgit üles ehitav [[Kemal Mustafa Kemal Atatürk]] viimase kaliifi tema tiitlist loobuma ning seda ei ole tänaseni enam kasutusele võetud.
 
==Vaata ka:==