Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas, esialgu käis ta [[Tsooru vald|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]] [[arhiiv]]ides [[jesuiidid|jesuiitide]] materjalidega tutvumas. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal. Juba [[1956]]. aastal tegi ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia]]maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks ([[1970]]. aastaks) ning aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor.
 
Helgi peamised uurimisalad on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades Välis-Eestiväliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
 
==Teoseid==
Anonüümne kasutaja