Redaktsioon: 18. aprill 2008, kell 21:32 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2008, kell 22:03 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Pühajõe kirik''' on [[kirik]] [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald\|Toila vallas]] [[Pühajõe]] külas. Kirik oli [[Jõhvi kihelkod\|Jõhvi kihelkonna]] abikirik. Pühajõe küla on mainitud esmakordselt [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us. Kirik ehitati ~~külla~~küla [[Hiis\|hiid]]e [[Jõhvi Mihkli kirik\|Jõhvi abikirikuna]] aastal 1467 ning esimene kirikuhoone oli puidust ning asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis, või lammutati. Aastatel [[1654]]–[[1744]] oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid peale seda muudeti uuesti [[Jõhvi kirik]]u juurde kuuluvaks abikoguduseks. [[1788]]. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses 1861. aastani. ~~Kivikirik ehitati Pühajõele aastatel 1836–1838, kuid kogudus jätkas tegevust Jõhvi abikogudusena.~~ Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkon\|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal.

Pühajõe kirik: erinevus redaktsioonide vahel