Redaktsioon: 16. aprill 2008, kell 00:48 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2008, kell 01:04 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Tauriin''' (keemiline valem C<sub>2</sub>H<sub>7</sub>NSO<sub>3</sub>) on ~~inimorganismis~~paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv [[~~aminohape~~orgaaniline hape]]. Aine eraldati esimest korda [[1827]]. aastal härja [[sapp\|sapist]] ning selle looma järgi ([[ladina keel]]es ''Taurus'') sai ta ka oma nime. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev [[sulfoonhape]]. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine. Tauriin on [[väävel\|väävlit]] sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. Tauriini leidub loomsetes valkudes, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriini sisaldavad muuhulgas merekarid, kala, linnuliha ning seda on lisatakse laste valmistoitudele. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2-0,8 mg). See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et näiteks tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingmustel võimatu.▼ ▲See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et näiteks tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingmustel võimatu. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi tegevuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Ta on [[antioksüdant]] ja soodustab kahjulike ainete organismist eemaldumist. Tauriin osaleb organismi elutähtsates tegevustes. Ta on [[antioksüdant]] ja soodustab kahjulike ainete organismist eemaldumist. Tauriini sisaldavad muuhulgas merekarid, kala, linnuliha ning seda on lisatakse laste valmistoitudele. Näiteks kasside elutegevuses on tauriin hädavajalik. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" [[väävel\|väävlit]] sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2-0,8 mg). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. [[Kategooria:Aminohapped]]

Tauriin: erinevus redaktsioonide vahel